Püksid jalga, siiski!

Eesti põhiseadus andis juba 1920. aastal Eesti naistele õiguse valida, võrdväärselt meestega. See oli isegi Euroopa kontekstis üsnagi tähelepanuväärne, sest inimõiguste hällis Prantsusmaal said naised selle õiguse alles 1945. aastal (sic!). Juba alates 1905. aastast on Eesti naistel ka ligipääs kõrgemale haridusele, küll esialgu vabakuulajatena ning sajandiga on saanud naistest ülikoolis enamus.

4400377t1h1d8d.jpg
Tartu Ülikooli vabakuulajannad. Foto: Tartu Ülikooli muuseum

Nüüd, aga pea sajand hiljem, on mõnes küsimuses toimunud regress, kui üks Harjumaa kool nõudis oma tüdrukutest õpilastel kanda seelikut. Kokkuvõtvalt, püksid keelatud! Teisisõnu, naisi üritatakse panna aastal 2017 äärmus-konservatiivsetesse raamidesse.

Me oleme küll vanavaraga tegelevad inimesed, seega seisame vanade esemete – tihti ka vanade traditsioonide säilimise eest – kuid ikkagi tänapäevases kontekstis.  Tüdrukud ei pea kandma seelikut, kui nad seda ei soovi. Näete, isegi vana nukupreili Saaremaalt on neerumustrilises pükskostüümis!

img-1.php.jpeg
Pükstes nukupreili Saremaalt 

Seega, siin on meie manifest “Püksid jalga, siiski!” ehk neli põhjust, miks tüdrukuid ei saa sundida seelikut kandma. Mis sest, et kuni 20. sajandini käisid naised üldse aluspüksteta ning 18 saj. mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener, kes tõi aluspüksid oma mõisa, nägi kõvasti vaeva, et naised neid kannaksid või veel vähem jalga paneksid. Proua kontrollis nende kandmist pidevalt, kergitades kepiga naiste seelikuid. Kel pükse polnud, pidi minema koju neid jalga tõmbama. Lisa aluspükste kasutamise kohta Eesti naiste seas loe Made Uusi, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilase uurimusest  “ALUSPÜKSTE KASUTUSELETULEK EESTI MAANAISTE HULGAS”. Seega suure vaevaga saadi naised poolvägisi pükse kandma ja nüüd siis ei lubata enam…

Aga nüüd tagasi seelikukohustuse juurde. Selle vastu räägib neli lihtsamast lihtsamat argumenti.

Põhjus # 1. Seelik on lastel ebamugavam, sellega ei ole sama lihtne mängida, ronida, turnida. Lisaks võib seelikuäär jääda igale poole kinni ning turnimisel olla pigem ohtlik.   Põhjus # 2. Seelik on Eesti kliimas külm, seelikusaba alt puhub kõle tuul. Põhjus # 3. Ka lastel on valikuvabadus, kas kanda või mitte kanda seelikut. Põhjus # 4. Käes on XXI sajand, naise funktsioon ei ole olla ilus, vaid iseteadlik ja tark. Naiselikkus on kaunis, kuid omal ajal ja omal kohal ja vabal tahtel.

img-3.php.jpeg
Vana pitskrae

Liblikaga “kikilips teeb” neiu “šikiks.
kikilipsu pühaks pean.
Kikilipsuga siin ilmas
kõik ma kätte saan.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s