Troopika ja palmid tuppa – justkui vanal heal Eesti ajal!

 

Rohelust täis eksotism kui taasavastatud vana 

Mood ei ole kunagi midagi uut ehk kõik uus on taasavastatud vana. Ka vanavaramoes  vahetub see vana, mis parasjagu on moes. Hetkel näiteks ei ole soosik rokokoo, kuid taas on moes mõnda aega olnud art deco ja üha jõudsamalt tungib peale taaskord juugend ehk art nouveau (olenevalt siis sellest, kas räägime prantsuse või saksa koolkondadest) ning eksotism.

Nagu ikka saavad moetuuled alguse läänest ja siis kerge ajanihkega on jõudmas ka siia ida-põhja servale. Rohelus, taimed, eksotism, lainelised jooned on taas nii sisekujunduses, ehte- kui ka rõivamoes.  Kanda on taas kinnitamas eksotism, mis kunstivooluna sai alguse 19. saj lõpus, kui januneti millegi eheda ja erilise järele.

Inspiratsiooni ammutatakse ka kunstist. Näiteks on kunstiski tagasi moodi tulnud vahepeal moest väljas olnud mehhikko maalikunstniku Frida Kahlo (kui ta kunagi saakski moest väljas olla!) teosed.

Frida_Kahlo_(self_portrait)
Frida Kahlo “Self-Portrait with Thorn Necklace and Hummingbird” (1940)

Henri Rousseau troopilised motiivid oleks veel eelmisel aastal tundunud võõrastavalt kauged. Nüüd aga selline troopika ja naivism sobitub taas moodsasse interjööri.

 

Henri_Rousseau_-_Il_sogno
Henri Rousseau “The Dream” (1910)

Seega roheline, roheline, roheline, eksootiline, eksootiline, eksootiline on selle aasta märksõnad.

Tassime palmid tuppa – nagu eesti ajal!

Internet ja liikumisvabadus ei ole suutnud eksotismijanu summutada. Jätkuvalt januneme igapäevaelus millegi erilise üle. Talvel kaamoses elavatele on meil janu roheluse ja troopika järele.

Palmide igihaljad, teravanurksed  või ümmargused lehed toovad interjööri eksootilisust, värvi ja mõtet, et päike ei ole universumist veel kaduma läinud.

Palmide ja eskootiliste taimede tuppatoomine ei ole eestlastelegi võõras. Nimelt oli see kombeks linnakodudes 20. saj esimesel poolel. Sirvisime raamatut Mirjam Peil, Toomas Zupping. “Toast tuppa. Eesti linnakodu lugu”. Tänapäev 2014, mis kirjeldab Eesti linnakodu kujunemist, mis algas optimistliku eduloona ülemöödunud sajandivahetusel ja katkes traagiliselt 1940. aastal.

Siinkohal toome raamatust pildid, kus on näha, et linnakodus oli olulisel kohal ka palm või toopiline taim. Oluline on, et taim ei oleks mitte maas, vaid postamendil või mööblil. Kes soovib rohkem raamatut näha, siis see on vanavarahuvilistele rangelt soovitatav lugemine.

Kusjuures piltidelt nähtub, et taim oli omal kohal jõukamate inimeste söögitubades ja saalides ning arhitektide, advokaatide kabinettides.

IMG_7955
Viljandi korteri saal (1913)

IMG_7956
Söögisaal Nõmme villas (1938)

IMG_7957
Kabinet Viljandis (1913)

IMG_7958
Kabinet Tartus (1932)

IMG_7959
Kabinet rakveres (1930ndad)

Kui aga tuli nõukogudeaeg, siis sai klassikaliseks sisustuselemendiks havisaba, mis on interjööris igati vahva taim.

Nii palm kui ka havisaba on http://www.eantiik.com Tallinna poe sisustuses, kus on esemeid kolmest ajastust – Eesti 19. saj-20. saj alguse talukodust, eestiaegsest linnakodust ehk 1920-1930ndad  ja nõukogudeaegsest retrokodust ehk 1950-1960ndad.

 

Advertisements

One Comment Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s